Fitnodatdoaibma
Leatgo beroštuvvan máŋggabealat áššehasbálvalusa ja vuovdima bargguin? Háliidivččetgo leat márkanastima ja visuálalaš plánema čeahppi? Leago dus suorggi bargovásihus, muhto dutkkus váilu? Dovddatgo dárbbu beaivádit dahje viiddidit iežat máhtu? Jos vástidit muhtun sadjái juo, fitnodatdoaimma vuođđodutkosa stuđeren Sámi oahpahusguovddážis sáhtášii leat rivttes molssaeaktu justa dutnje!
Bargoeallima máŋggačeahppi
Fitnodatdoaimma čeahpit dárbbašuvvojit bargoeallimis máŋgga suorggis. Merkonoma sáhttá bargat ovdamearkka dihte fitnodagain, organisašuvnnain ja almmolaš hálddahusa bálvalusas ja bargu sáhttá sisttisdoallat áššehasbálvaleami ja vuovdima, kantuvrabálvalusaid, ekonomiijahálddahusa bargguid ja márkanastima. Fitnodatdoaimma suorggi bargguin bohtet ovdan buorre digidáiddut, gulahallan- ja vuorrováikkuhusdáiddut, fierpmádathuksendáiddut sihke nákca deaivvadit ja doaibmat iešguđetlágan olbmuiguin. Merkonoma leage albma fitnodatdoaimma máŋggačeahppi!
Individuála oahppobálggis
Fitnodatdoaimma stuđeren lea máŋggabealat ja molsašuddi. Máhttu skáhppojuvvo oahppolágádusas stuđerema lassin maiddái neahttaoahppobirrasis, iešguđetlágan prošeavttain, mas bargoeallin lea vuođđun, ja bargoeallináigodagain. Máhttu čájehuvvo ovdasajis čájáheamis, mas stuđeanta bargá albma barggus. Juohke stuđentii ráhkaduvvo oahpuid álggus persovnnalaš máhtu ovddidanplána (PMOP), mii veahkeha plánet justa su mihttomeriid ja dárbbuid vástideaddji oahppobálgá. Ovddidanplánas gehččo maid studeanta máhttá juo ovddeži ja ovttas plánet, makkár ođđa máhtu son skáhppo, mo máhttu čujuhuvvo sihke makkáraš bagadallama ja doarjaga stuđeanta oahpuinis dárbbaša.
Dutkkusnamahus
Merkonoma
Viidodat
180 mč
Ollesáigásaš ohcan
Sáhtát ohcat birra jagi. Jeara álggahanvejolašvuođain oahppodoaimmahagas.
Báiki
Anár
Oahpahanvuohki
Lagašoahpahus
Áigeguovdilis skuvlejumit skuvlenkaleandaris
Lassedieđut
Oahpásmuva maiddái dáidda
-
Sámegiella ja -kultuvraSámegiela ja kultuvrra skuvlejupmi lea guovddáš sajis seailluheamen ja ovddideamen sámekultuvrra. Bargu, mii dahkko sámeguovllus ja dan olggobealde, lea dehálaš olles sámeservodaga identitehta ja giela eallinfámolašvuođa geahččanguovllus. Mii fállat sámegiela ja -kultuvrra skuvlejumi davvisámegielas, nuortalašgielas ja anárašgielas.
-
DuodjiDuodji lea guovddáš oassi sámekultuvrras. Min duodjeskuvlejupmi vástida dánáigásaš hástalusaide ja geavaha ja heiveha árbevirolaš máhtu. Oahpuid áigge studeanttaid hutkáivuohta, giehtadáiddut ja nákca čoavdit váttisvuođaid nanosmuvvet.
-
BoazodoalluBoazodoallu lea máŋggabealat ja dehálaš ealáhus, mas ovttastuvvet ruhtadoallu, kultuvrra ja biras. Dat gáibida vuogáiduvvat luonddudiliide ja servodaga nuppástusaide, muhto seailluha seammás čiekŋalis oktavuođa davvi eamiálbmotkultuvrraide ja árbevieruide.
-
TurismaTurismasuorggi skuvlejupmái sáhttet ohcat sihke oahppogeatnegas ja ráves ohccit. Mii fállat lagašoahpahussan skuvlejumi man mihttomearrin lea árktalaš luondduturismačehppodat, mas dehálaš oassin leat earet eará oahpistan- ja vánddardandáiddut. Rávesolbmuide vuogas skuvlejumit sáhttet leat dat dutkosa oasit, mat vuođđuduvvet bargoeallimii. Ohcci sáhttá válljet iežas beroštumi mielde ovdamearkka dihtii idjadan-, biebmo- dahje turismma vuovdinbálvalusaid. Oahpásmuva e-vuođuštusain lasi turismasuorggi vuođđodutkosa máŋggabealat vejolašvuođaide!
-
Sosiála ja dearvvašvuohtaOza stuđeret Sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi vuođđodutkosa Sámi oahpahusguovddážii ja ráhkkan bargui, mii lea mearkkašahtti ja lahka olbmuid. Háliidatgo bargat dakkár barggu, mas beasat veahkehit ja doarjut olbmuid árggas? Háliidatgo, ahte du bargu lea máŋggabealat ja addá vejolašvuođa šaddat ámmátlažžan? Lagašdivššárin sáhtát bargat sierra ahkásaš olbmuiguin, dikšut, veajuiduhttit ja bajásgeassit.
-
Restoráŋŋa ja cateringGoahkkaoahpuin stuđeanttat geavahit biepmu ráhkadeamis valjis lagašguovllu buhtis ja alla kvalitehta ávdnasiid, dego bohcco, guoli, murjjiid ja guobbariid. Báikkálaš ávdnasiid skáhppomis stuđeanttat leat maiddái ieš aktiivvalaččat mielde.
-
FitnodatdoaibmaLeatgo beroštuvvan máŋggabealat áššehasbálvalusa ja vuovdima bargguin? Háliidivččetgo leat márkanastima ja visuálalaš plánema čeahppi? Leago dus suorggi bargovásihus, muhto dutkkus váilu? Dovddatgo dárbbu beaivádit dahje viiddidit iežat máhtu? Jos vástidit muhtun sadjái juo, fitnodatdoaimma vuođđodutkosa stuđeren Sámi oahpahusguovddážis sáhtášii leat rivttes molssaeaktu justa dutnje!
-
Oanehisskuvlejumit (kurssat)Sámi oahpahusguovddáš ordne sámegiela ja kultuvrra oanehiskuvlejumiid (kurssaid) bokte iešguđetlágan oanehis skuvlejumiid gáiddusin ja sierra sajiin sámeguovllus lagašoahpahussan. Skuvlejumit, mat lágiduvvojit giliin lagašoahpahussan, leat eanaš duodjeskuvlejumit. Skuvlejumit, mat leat gáiddusin, leat fas giellaskuvlejumit ja daid bistu molsašuddá. Mii ordnet maid dakkár sámegielaid gáiddusskuvlejumiid, main galgá máksit. Oanehisskuvlejumit devdojuvvojit almmuhanortnegis juos ii eará láhkai almmuhuvvo.