Fitnodatdoaibma

Fitnodatdoaibma

Leatgo beroštuvvan máŋggabealat áššehasbálvalusa ja vuovdima bargguin? Háliidivččetgo leat márkanastima ja visuálalaš plánema čeahppi? Leago dus suorggi bargovásihus, muhto dutkkus váilu? Dovddatgo dárbbu beaivádit dahje viiddidit iežat máhtu? Jos vástidit muhtun sadjái juo, fitnodatdoaimma vuođđodutkosa stuđeren Sámi oahpahusguovddážis sáhtášii leat rivttes molssaeaktu justa dutnje!

Bargoeallima máŋggačeahppi

Fitnodatdoaimma čehpiid dárbbašuvvo bargoeallimis buot sierra surggiin. Merkonoma sáhttá bargat fitnodagain, organisašuvnnain ja almmolaš hálddahusa bálvalusas ja bargu sáhttá sisttisdoallat ovdamearkka dihtii áššehasbálvaleami ja vuovdima, kantuvrabálvalusaid, ekonomiijahálddahusa bargguid, bálvalanhábmejeaddji ja márkanastima. Fitnodatdoaimma suorggi bargguin bohtet ovdan buorre digidáiddut, gulahallan- ja vuorrováikkuhusdáiddut, fierpmádathuksendáiddut sihke nákca deaivvadit ja doaibmat earálágan olbmuiguin. Merkonoma leage albma fitnodatdoaimma máŋggačeahppi!

Individuála oahppobálgis

Fitnodatdoaimma stuđeren lea máŋggabealat ja molsašuddi. Máhtu skáhppojuvvo oahppolágádusas stuđerema lassin maiddái neahttaoahppobirrasis, earálágan bargoeallinvuđot prošeavttain ja bargoeallináigodagain. Máhtu čujuhuvvo álgovurrosaččat čájáhusas, mas stuđeanta bargá albmá bargodáhpáhusain. Juohkehaš stuđentii ráhkaduvvo oahpuid álggus persovnnalaš máhtu ovddidanplána (PMOP), mii veahkeha plánet justa su mihttomeriid ja dárbbuid vástideaddji oahppobálgá. PMOP:s dovdájuvvo ja mieđihuvvo stuđeantta árat skáhppojuvvon máhttu ja plánet, makkár ođđa máhtu son skáhppo, mo máhttu čujuhuvvo sihke makkáraš bagadallama ja doarjaga stuđeanta oahpuinis dárbbaša.

Dutkkusnamahus
Merkonoma

Viidodat
180 oč

Ollesáigásaš ohcan
Sámi oahpahusguovddáža ollesáigásaš ohcamis sáhtát ohcat birra jagi. Jeara álggahanvejolašvuođain oahppodoaimmahagas.

Sajádat
Anár

Oahpahanvuohki
Lagašoahpahus

Áigeguovdilis suorgái laktásan skuvlejumit gávdnojit skuvlenkaleandaris

Lassedieđut

Oahpásmuva maiddái dáidda

  • Sámegiella ja -kultuvra

    Sámegiela ja kultuvrra skuvlejupmi lea čoavddasajis sámekultuvrra seailluheamis ja ovddideamis. Bargu mii dahkkojuvvo sámeguovlluin ja daid olggobealde lea dehálaš olles sámeservodaga identitehta ja giela eallinfámolašvuođa geažil. Fállat sámegiela ja kultuvrra skuvlejumi davvisámegielas, nuortalašgielas ja anárašgielas.

  • Duodji

    Duodji lea guovddáš oassi sámekultuvrras. Min duodjeskuvlejupmi vástida dánáigásaš hástalusaide ja geavaha ja heiveha árbevirolaš máhtu. Oahpuid áigge studeanttaid hutkáivuohta, giehtadáiddut ja nákca čoavdit váttisvuođaid nanosmuvvet.

  • Boazodoallu

    Boazodoallu lea máŋggabealat ja dehálaš ealáhus, mii ovttasta ekonomalaš, kultuvrralaš ja biraslaš oli. Dat gáibida vuogáiduvvama luonddudiliide ja servodaga nuppástusaide, muhto seailluha seammás čiekŋalis oktavuođa davvi eamiálbmotkultuvrraide ja árbevieruide.

  • Turisma

    Turismasuorggi skuvlejupmái sáhttet ohcalit nu oahppogeatnegáhtton go ráves ohccit. Lagašoahpahussan fállat skuvlejumi man mihttomearrin lea árktalaš luondduturisma čehppodat, mas dehálaš oassin oahpuid leat earet eará oahpistan- ja vánddardandáiddut. Rávesolbmuide vuogas skuvlejumit sáhttet leat bargoeallinvuđot dutkosa oasit, maid ohcci sáhttá válljet beroštumis mielde ovdamearkka dihtii idjadan-, biebmo- dahje turismma vuovdinbálvalusain. Oahpásmuva e-vuođuštusain lasi turismasuorggi vuođđodutkosa máŋggabealat vejolašvuođaide!

  • Sosiála ja dearvvašvuohta

    Oza stuđeret Sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi vuođđodutkosa Sámi oahpahusguovddážii ja ráhkkan olmmošeaddjái ja mearkkašahtti bargui. Háliidatgo bargat dakkár barggu, mas beasat veahkehit ja doarjut olbmuid árggas? Háliidatgo, ahte du bargu lea máŋggabealat ja addá vejolašvuođa šaddat ámmátlažžan? Lagašdivššárin sáhtát bargat sierra ahkásaš olbmuiguin dikšuma, veajuiduhttima ja bajásgeassima bargguin.

  • Restoráŋŋa ja catering

    Goahkkaoahpuin stuđeanttat atnet biepmu ráhkadeamis valjis lagašguovllu buhtis ja alla kvalitehta ávdnasiid, dego bohcco, guoli, murjjiid ja guobbariid. Báikkálaš ávdnasiid skáhppomis stuđeanttat leat maiddái ieš aktiivvalaččat mielde.

  • Fitnodatdoaibma

    Leatgo beroštuvvan máŋggabealat áššehasbálvalusa ja vuovdima bargguin? Háliidivččetgo leat márkanastima ja visuálalaš plánema čeahppi? Leago dus suorggi bargovásihus, muhto dutkkus váilu? Dovddatgo dárbbu beaivádit dahje viiddidit iežat máhtu? Jos vástidit muhtun sadjái juo, fitnodatdoaimma vuođđodutkosa stuđeren Sámi oahpahusguovddážis sáhtášii leat rivttes molssaeaktu justa dutnje!