Sosiála ja dearvvašvuohta

Sosiála ja dearvvašvuohta

Oza stuđeret Sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi vuođđodutkosa Sámi oahpahusguovddážii ja ráhkkan bargui, mii lea mearkkašahtti ja lahka olbmuid. Háliidatgo bargat dakkár barggu, mas beasat veahkehit ja doarjut olbmuid árggas? Háliidatgo, ahte du bargu lea máŋggabealat ja addá vejolašvuođa šaddat ámmátlažžan? Lagašdivššárin sáhtát bargat sierra ahkásaš olbmuiguin, dikšut, veajuiduhttit ja bajásgeassit.

Lagašdivššára barggus deháleamos lea leat olbmuiguin ja buorit vuorrováikkuhusdáiddut dahje ovttasdoaibmadáiddut. Bargui gullá oahpistit ja veahkehit olbmuid beaivválaš doaimmain ja doarjut áššehasa leat oassin servoša. Barggu stivrejit lágat ja etihkalaš vuođđojurdagat. Lagašdivššárat barget oassin máŋggaámmátlaš joavkkus. Bargguoažžunvejolašvuođat leat viidát, sáhttá bargat ovdamearkka dihtii beaiveruovttus, ruovttudivššus, vuorrasiid bálvalusas, doaibmaváttot olbmuid bálvalusain, dearvvašvuođaguovddážis ja mielladearvvašvuođa- ja gárrenávnnasbarggu doaibmabáikkiin. Skuvlejupmái sáhttet ohcat buohkat geat leat beroštuvvan lagašdivššárbarggus. Ovdal go ozat, de oahpásmuva dearvvašvuođadili gáibádusaide, mat leat gullet dutkosii, ja SORA-njuolggadusaide. SORA lea oktasaš namahus daidda njuolggadusaide ja láhkaásahusaide, mat gusket ámmátlaš ja alladási skuvelumi. Ulbmilin lea buorit dorvvolašvuođa studeremis, bargobáikkiin ja hárjehallamis.  

Heivvolašvuođajearahallan 

Ohcciide lágiduvvo heivvolašvuođajearahallan gáiddusin digitála rusttegiid bokte. Stuđeanttat válljejuvvojit jearahallamiid vuođul. Jearahallamis dus lea vejolašvuohta buktit ovdan iežat buriid ja nana beliid ja beroštumi suorgái. Vai beasat válljenproseassas ovddosguovlluide, de fertet oassálastit jearahallamii. Jearahallamis árvvoštallojuvvojit čuovvovaš oasit: Álgganákca (aloitteellisuus) ja vásttolašvuohta, sosiálalašvuohta ja mo ovttánbuvttát iežat ja dáidu čoavdit váttisvuođaid. 

Individuála oahppobálggis

Lagašdivššároahpuid bokte oaččot alccesat máŋggabealat dutkosa. Juohke stuđentii ráhkaduvvo oahpuid álggus persovnnalaš máhtu ovddidanplána (PMOP), mii veahkeha plánet oahppobálgá, mii vástida studeantta mihttomeriid ja dárbbuid. Máhtu ovddidánplánas gehččo dat máhttu, mii studeanttas juo lea, ja de plánet ovttas makkáraš ođđa máhtu galgá skáhppot, mo máhttu čujuhuvvo sihke makkáraš bagadallama ja doarjaga stuđeanta oahpuin dárbbaša. Sámi oahpahusguovddážis beasat oassin máŋggahámat ja máŋggakultuvrralaš stuđeantaservošii. Oahpuidat áigge oaččot vejolašvuođa ovddidit iežat ámmátlaš máhtu sámeguovllu oahppanbirrasiin sihke guovllu sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi bargoservošiin.  

Máhttinsuorggit 

Áigeguovdilis kuvlejumit skuvlenkaleandaris

Lassedieđut

Niemelä, Teaoahppobagadalli, erenoamášoahpaheaddji
Kaisanlahti, Annelektor, sosiála- ja dearvvašvuođasuorgi

Oahpásmuva maiddái dáidda

  • Sámegiella ja -kultuvra

    Sámegiela ja kultuvrra skuvlejupmi lea guovddáš sajis seailluheamen ja ovddideamen sámekultuvrra. Bargu, mii dahkko sámeguovllus ja dan olggobealde, lea dehálaš olles sámeservodaga identitehta ja giela eallinfámolašvuođa geahččanguovllus. Mii fállat sámegiela ja -kultuvrra skuvlejumi davvisámegielas, nuortalašgielas ja anárašgielas.

  • Duodji

    Duodji lea guovddáš oassi sámekultuvrras. Min duodjeskuvlejupmi vástida dánáigásaš hástalusaide ja geavaha ja heiveha árbevirolaš máhtu. Oahpuid áigge studeanttaid hutkáivuohta, giehtadáiddut ja nákca čoavdit váttisvuođaid nanosmuvvet.

  • Boazodoallu

    Boazodoallu lea máŋggabealat ja dehálaš ealáhus, mas ovttastuvvet ruhtadoallu, kultuvrra ja biras. Dat gáibida vuogáiduvvat luonddudiliide ja servodaga nuppástusaide, muhto seailluha seammás čiekŋalis oktavuođa davvi eamiálbmotkultuvrraide ja árbevieruide.

  • Turisma

    Turismasuorggi skuvlejupmái sáhttet ohcat sihke oahppogeatnegas ja ráves ohccit. Mii fállat lagašoahpahussan skuvlejumi man mihttomearrin lea árktalaš luondduturismačehppodat, mas dehálaš oassin leat earet eará oahpistan- ja vánddardandáiddut. Rávesolbmuide vuogas skuvlejumit sáhttet leat dat dutkosa oasit, mat vuođđuduvvet bargoeallimii. Ohcci sáhttá válljet iežas beroštumi mielde ovdamearkka dihtii idjadan-, biebmo- dahje turismma vuovdinbálvalusaid. Oahpásmuva e-vuođuštusain lasi turismasuorggi vuođđodutkosa máŋggabealat vejolašvuođaide!

  • Sosiála ja dearvvašvuohta

    Oza stuđeret Sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi vuođđodutkosa Sámi oahpahusguovddážii ja ráhkkan bargui, mii lea mearkkašahtti ja lahka olbmuid. Háliidatgo bargat dakkár barggu, mas beasat veahkehit ja doarjut olbmuid árggas? Háliidatgo, ahte du bargu lea máŋggabealat ja addá vejolašvuođa šaddat ámmátlažžan? Lagašdivššárin sáhtát bargat sierra ahkásaš olbmuiguin, dikšut, veajuiduhttit ja bajásgeassit.

  • Restoráŋŋa ja catering

    Goahkkaoahpuin stuđeanttat geavahit biepmu ráhkadeamis valjis lagašguovllu buhtis ja alla kvalitehta ávdnasiid, dego bohcco, guoli, murjjiid ja guobbariid. Báikkálaš ávdnasiid skáhppomis stuđeanttat leat maiddái ieš aktiivvalaččat mielde.

  • Fitnodatdoaibma

    Leatgo beroštuvvan máŋggabealat áššehasbálvalusa ja vuovdima bargguin? Háliidivččetgo leat márkanastima ja visuálalaš plánema čeahppi? Leago dus suorggi bargovásihus, muhto dutkkus váilu? Dovddatgo dárbbu beaivádit dahje viiddidit iežat máhtu? Jos vástidit muhtun sadjái juo, fitnodatdoaimma vuođđodutkosa stuđeren Sámi oahpahusguovddážis sáhtášii leat rivttes molssaeaktu justa dutnje!

  • Oanehisskuvlejumit (kurssat)

    Sámi oahpahusguovddáš ordne sámegiela ja kultuvrra oanehiskuvlejumiid (kurssaid) bokte iešguđetlágan oanehis skuvlejumiid gáiddusin ja sierra sajiin sámeguovllus lagašoahpahussan. Skuvlejumit, mat lágiduvvojit giliin lagašoahpahussan, leat eanaš duodjeskuvlejumit. Skuvlejumit, mat leat gáiddusin, leat fas giellaskuvlejumit ja daid bistu molsašuddá. Mii ordnet maid dakkár sámegielaid gáiddusskuvlejumiid, main galgá máksit. Oanehisskuvlejumit devdojuvvojit almmuhanortnegis juos ii eará láhkai almmuhuvvo.