Luonddu- ja birassuorggi vuođđodutkkus, luonddubagadalli

Luonddu- ja birassuorggi vuođđodutkkus, luonddubagadalli

Luonddubagadalli lea máŋgga suorggi čeahppi. Viiddis luonddu- ja kultuvrra dovdámuš ja dása ovttastuvvon njuovžilis meahcis doaibmama dáiddut leat nana vuođđu luonddubagadalli ámmáhii. Lassin luonddubagadalli bargu lea vásttolaš áššehasbálvalusbargu, mas luonddubagadalli fállá áššehasaide luonddulagaš vásáhusaid ja juohká ealaskasat dieđu luonddus, luonddufenomenain ja báikkálaš kultuvrras.

Oahput leat geavatlaččat ja sisttisdollet vuosttaš jagi vuođđodáidduid ja –dieđuid oahpahusa. Dát leat omd. meahccedáidduid, bargo- ja meahcceneavvuid, luonddudovdámuša ja sámekultuvrra oahpahus. Nubbi jahki lea ng. Bargoeallinjahki, goas ovddiduvvo áššehasbálvalus- ja oahpistandáidduid sihke lagašoahpahusas skuvllas ja geavatlaš bargguin suorggi bargosajiin. 

Luonddubagadalliskuvlejupmi addá buorre gearggusvuođa earálágan áššehasjoavkkuid oahpisteapmái luondduaktivitehtain. Guovllusteamet turisma joatká garra lassáneami ja čeahpes bagadalliide ja oahpisteaddjiide lea dárbu. Lassin bargguoažžuma vejolašvuođat máŋgga sierra ámmáha, dego sosiála- ja dearvvašvuođasurggiid ja biebmosuorggi, rádjealážiin leat stuorrumin. 

Dutkkusnamahus
Luonddubagadalli

Viidodat
180 oč

Ollesáigásaš ohcan
Sámi oahpahusguovddáža ollesáigásaš ohcamis sáhttá ohcat birra jagi. Jeara álggahanvejolašvuođain oahppodoaimmahagas.

Sajádat
Anár

Oahpahanvuohki
Lagašoahpahus

Áigeguovdilis suorgái laktásan skuvlejumit gávdnojit skuvlenkaleandaris.

Lassedieđut

Oahpásmuva maiddái dáidda

  • Sámegiella ja -kultuvra

    Sámegiela ja kultuvrra skuvlejupmi lea čoavddasajis sámekultuvrra seailluheamis ja ovddideamis. Bargu mii dahkkojuvvo sámeguovlluin ja daid olggobealde lea dehálaš olles sámeservodaga identitehta ja giela eallinfámolašvuođa geažil. Fállat sámegiela ja kultuvrra skuvlejumi davvisámegielas, nuortalašgielas ja anárašgielas.

  • Duodji

    Duodji lea guovddáš oassi sámekultuvrras. Min duodjeskuvlejupmi vástida dánáigásaš hástalusaide ja geavaha ja heiveha árbevirolaš máhtu. Oahpuid áigge studeanttaid hutkáivuohta, giehtadáiddut ja nákca čoavdit váttisvuođaid nanosmuvvet.

  • Boazodoallu

    Boazodoallu lea máŋggabealat ja dehálaš ealáhus, mii ovttasta ekonomalaš, kultuvrralaš ja biraslaš oli. Dat gáibida vuogáiduvvama luonddudiliide ja servodaga nuppástusaide, muhto seailluha seammás čiekŋalis oktavuođa davvi eamiálbmotkultuvrraide ja árbevieruide.

  • Turisma

    Turismasuorggi skuvlejupmái sáhttet ohcalit nu oahppogeatnegáhtton go ráves ohccit. Lagašoahpahussan fállat skuvlejumi man mihttomearrin lea árktalaš luondduturisma čehppodat, mas dehálaš oassin oahpuid leat earet eará oahpistan- ja vánddardandáiddut. Rávesolbmuide vuogas skuvlejumit sáhttet leat bargoeallinvuđot dutkosa oasit, maid ohcci sáhttá válljet beroštumis mielde ovdamearkka dihtii idjadan-, biebmo- dahje turismma vuovdinbálvalusain. Oahpásmuva e-vuođuštusain lasi turismasuorggi vuođđodutkosa máŋggabealat vejolašvuođaide!