Turismasuorggi vuođđodutkkus, turismma áššehasbálvaleaddji
Skuvlejupmi álgá lagašoahpahussan ja vuodju árkatalaš luondduturismii. Skuvlejupmi addá studeanttaide valmmásvuođaid máŋggabealat turismasuorggi bargguide Sámis ja Lappi guovllus ja earenoamážit ldoaibmat uonddudiliin. Lagašoahpahusa deaddu lea luondduturismmas, muhto stuđeanta sáhttá ieš válljet viiddis fálaldagas daid osiid, maid čađaha ieš bargoeallimis. Dát skuvlejupmi addá gearggusvuođa doaibmat luondduturismabálvalusain, ja studeanttat iežas válljema mielde maid omd. idjadan-, restoráŋŋa-, vuovdin- dahje turismaguovddášbálvalusain.
Leatgo beroštuvvan lihkadit luonddus ja leat ovttas olbmuiguin? Jos liikot bálvalanbargguide ja muosáhusat movttiidahttet, luondduturismma oahput sáhtášedje leat dutnje buorit. Turismasuorggi vuođđodutkkusskuvlejupmi Sámi oahpahusguovddážis addá ollislaš gova luondduturismmas.
Beasat oahppat vánddardan- ja meahccedáidduid ja beasat oahpásmuvvat sámeguvlui buorebut. Lassin stuđeret áššehasbálvalan- ja oahpistandáidduid. Oahpat maiddái dovdat luonddufenomenaid, dieđuid ealliid vuogáiduvvamis árktalaš diliide ja boazodoalu nu, ahte sáhtát muitalit min guovllu luonddus das beroštuvvan turisttaide.
Go studeret min skuvllas, de lasihat iežat giella- ja áššehasbálvalandáidduid riikkaidgaskasaš, albma bargoeallinbirrasis. Mis gárvánan árktalaš luondduturismma stuđeren olmmoš (turismma áššehasbálvaleaddji) lea turismasuorggi ámmátolmmoš, geas lea máhttu davvi diliin, vásttolašvuođas ja sámekultuvrras.
Máŋggabealat stuđeren
Skuvlejumis beassá stuđeret luonddu- ja vánddardandáidduid, áššehasbálvaleami, oahpásmuvvat turismma doaibmasuorgái ja riikkaidgaskasaš áššehasaide. Stuđeanta oahpásmuvvá Lappi turismaguovllu iešguđetlágan báikkiide ja sámeguovllu earenomašvuođaide. Oahpuide gullet bargoeallimis árvvus adnon pássaskuvlejumit, dego vuosttašveahkke- ja hygieniija- ja turismma dorvvolašvuođapássat. Skuvlejupmi addá gearggusvuođa bargat luondduturismmas, muhto maiddái eará turismma bargguin - studeantta iežas válljema mielde. Oahpuide gullá mihtilmas oassin bargoeallimis oahppan turismasuorggi albma bargosajiin, dego luondduturismafitnodagas sihke ovdamearkka dihtii turismaguovddážis, restoráŋŋas, hoteallas, buresveadjinturismabálvalusaid olis dahje vaikko turismma vuovdin- dahje rávvenbáikkis - vejolašvuođat leat valjis.
Lassedieđuid dutkosii gullevaš dutkosa váljaosiin gávnnat e-vuođuštusain čujuhusas: Turismasuorggi vuođđodutkosa dutkosa oasit
Individuála oahppobálggis
Oahpahus lea ollesáigásaš ja máŋggahámat, dat sisttisdoallá lagašoahpahusa ja bargoeallimis dáhpáhuvvi oahppama lassin maiddái oahppomátkkiid, iehčanas bargama ja muhtun veardde neahttastuđerema. Dutkosiid osiid máhtu čájehandililášvuođain studeanta čájeha gevatlaš barggu bokte maid son máhttá. Máhtu sáhttá čájehit barggadettiin turismafinodagain albma geavatlaš áššehasbálvalanbargguin.
Skuvlejupmái oassálastin ii gáibit árat vásihusa turismasuorggis. Mii fállat iešguđetlágan oahppobálgáid, main studeantta dárbbut váldojit vuhtii, iešguđetlágan stuđeanttaide, nu nuoraide go rávesolbmuide. Skuvlejumi loahpalaš guhkkodahkii váikkuha stuđeantta vejolaš árat máhttu ja skuvlejupmi. Oahpuid álggus stuđeanttain ráhkaduvvo persovnnalaš máhtu ovddidanplána (PMOP), mas meroštallojuvvojit oahpuid mihttomearit, dutkosa váljaoasit, áigetávval, ollašuhttinvuohki ja bargoeallimis oahppama áigodagaid ollašuhttin.
Mii lágidit turismasuorggi skuvlejumi maiddái oanehis- dahje guhkit oahppasoahpamuš- ja bargoeallinskuvlejupmin. Oanehisáigásaš dutkosa oassi -skuvlejupmi heive bures earenoamážit rávesolbmuide, geat leat stuđeremin ođđa ámmáha dahje leat jo barggus turismasuorggis, geat háliidit viiddidit iežaset turismasuorggi máhtu nuppi turismasuorggi čehppodatsuorgái - ovdamearkka dihtii restoráŋŋas resepšuvdnii.
Váldde oktavuođa ja jeara lasi!
Dutkkusnamahus
Turismma áššehasbálvaleaddji
Viidodat
180 oč
Ollesáigásaš ohcan
Sáhtát ohcat birra jagi. Jeara álggahanvejolašvuođain oahppodoaimmahagas.
Báiki
Anár
Oahpahanvuohki
Lagašoahpahus
Áigeguovdilis skuvlejumit skuvlenkaleandaris
Lassedieđut
Oahpásmuva maiddái dáidda
-
Sámegiella ja -kultuvraSámegiela ja kultuvrra skuvlejupmi lea guovddáš sajis seailluheamen ja ovddideamen sámekultuvrra. Bargu, mii dahkko sámeguovllus ja dan olggobealde, lea dehálaš olles sámeservodaga identitehta ja giela eallinfámolašvuođa geahččanguovllus. Mii fállat sámegiela ja -kultuvrra skuvlejumi davvisámegielas, nuortalašgielas ja anárašgielas.
-
DuodjiDuodji lea guovddáš oassi sámekultuvrras. Min duodjeskuvlejupmi vástida dánáigásaš hástalusaide ja geavaha ja heiveha árbevirolaš máhtu. Oahpuid áigge studeanttaid hutkáivuohta, giehtadáiddut ja nákca čoavdit váttisvuođaid nanosmuvvet.
-
BoazodoalluBoazodoallu lea máŋggabealat ja dehálaš ealáhus, mas ovttastuvvet ruhtadoallu, kultuvrra ja biras. Dat gáibida vuogáiduvvat luonddudiliide ja servodaga nuppástusaide, muhto seailluha seammás čiekŋalis oktavuođa davvi eamiálbmotkultuvrraide ja árbevieruide.
-
TurismaTurismasuorggi skuvlejupmái sáhttet ohcat sihke oahppogeatnegas ja ráves ohccit. Mii fállat lagašoahpahussan skuvlejumi man mihttomearrin lea árktalaš luondduturismačehppodat, mas dehálaš oassin leat earet eará oahpistan- ja vánddardandáiddut. Rávesolbmuide vuogas skuvlejumit sáhttet leat dat dutkosa oasit, mat vuođđuduvvet bargoeallimii. Ohcci sáhttá válljet iežas beroštumi mielde ovdamearkka dihtii idjadan-, biebmo- dahje turismma vuovdinbálvalusaid. Oahpásmuva e-vuođuštusain lasi turismasuorggi vuođđodutkosa máŋggabealat vejolašvuođaide!
-
Sosiála ja dearvvašvuohtaOza stuđeret Sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi vuođđodutkosa Sámi oahpahusguovddážii ja ráhkkan bargui, mii lea mearkkašahtti ja lahka olbmuid. Háliidatgo bargat dakkár barggu, mas beasat veahkehit ja doarjut olbmuid árggas? Háliidatgo, ahte du bargu lea máŋggabealat ja addá vejolašvuođa šaddat ámmátlažžan? Lagašdivššárin sáhtát bargat sierra ahkásaš olbmuiguin, dikšut, veajuiduhttit ja bajásgeassit.
-
Restoráŋŋa ja cateringGoahkkaoahpuin stuđeanttat geavahit biepmu ráhkadeamis valjis lagašguovllu buhtis ja alla kvalitehta ávdnasiid, dego bohcco, guoli, murjjiid ja guobbariid. Báikkálaš ávdnasiid skáhppomis stuđeanttat leat maiddái ieš aktiivvalaččat mielde.
-
FitnodatdoaibmaLeatgo beroštuvvan máŋggabealat áššehasbálvalusa ja vuovdima bargguin? Háliidivččetgo leat márkanastima ja visuálalaš plánema čeahppi? Leago dus suorggi bargovásihus, muhto dutkkus váilu? Dovddatgo dárbbu beaivádit dahje viiddidit iežat máhtu? Jos vástidit muhtun sadjái juo, fitnodatdoaimma vuođđodutkosa stuđeren Sámi oahpahusguovddážis sáhtášii leat rivttes molssaeaktu justa dutnje!
-
Oanehisskuvlejumit (kurssat)Sámi oahpahusguovddáš ordne sámegiela ja kultuvrra oanehiskuvlejumiid (kurssaid) bokte iešguđetlágan oanehis skuvlejumiid gáiddusin ja sierra sajiin sámeguovllus lagašoahpahussan. Skuvlejumit, mat lágiduvvojit giliin lagašoahpahussan, leat eanaš duodjeskuvlejumit. Skuvlejumit, mat leat gáiddusin, leat fas giellaskuvlejumit ja daid bistu molsašuddá. Mii ordnet maid dakkár sámegielaid gáiddusskuvlejumiid, main galgá máksit. Oanehisskuvlejumit devdojuvvojit almmuhanortnegis juos ii eará láhkai almmuhuvvo.